Uued lõhnad.

Igal linnal on oma lõhn. Lõhn, mis tuleb Su riietele, lõhn mida eristad ainult siis, kui Sa seda linna avastad, või sellest mõnda aega eemal oled. Näiteks Istanbulis oli see odekolonni lõhn, mida mehed endale peale piserdasid ja millega käsi pesid. Amsteradmi lõhn on kanepi lõhn. Vähemasti südaöösel ja kesklinnas. Reede öösel sõitsime seltskonnaga Amsterdami. Tegelikult ma elangi Amsterdamis, aga mitte keskuses, vaid 20 minuti ja 2.40 euro kaugusel metrooga. Diemenis. Reede õhtut alustasime InHollandi ülikooli tudengite baaris, kus ma enda üllatuseks õlut jõin. Nii moe pärast, sest kõik jõid - tunnistan ausalt. Küsisin baarist küll siidrit, aga sellist jooki siin ei tunta - baarman pakkus mulle siidri pähe hoopis sidrunimahla. Mäletan, et esimese klaasi õlut jõin Tšehhis, kui tähistasin oma täisealiseks saamist - üldiselt ju eesti tüdrukud õlut ei joo.

Loomulikult oli üksjagu seltskonnast ka kanepi mõju all. Tundub, et osa välistudengitest naudib kohalikku ekstreemkultuuri täiega: tšehhi poiss Jarda ärkab igal hommikul hostelis Punaste Laternate tänaval, kus talle postituudid vastu vaatavad ja karjuvad "Discount, discount". Ma ei usu, et niisugune viisakas noormees prostituute kasutab, aga rohkem, või vähem tahtlik window-shopping - for sure;) Ameerika-Itaalia tüdruk Julije pakkus, et kui tahan, siis ta keerutab mulle ühe jointi ja näitab, kuidas suitsetada. Ütlesin viisakalt EI, aitäh.

Mingil hetkel otsustasime provintsibaarist lahkuda ja Amsterdami turismikeskuse ööelu kaema minna. Teate, kui külm siin on! Temperatuur jääb kuskil 3 kraadi juurde, mis Eestis ei ole ju külm! Asi on selles, et päeval sirab tavaliselt küll päike, aga õhtuti tõuseb tuul, mis võtab lihast ja luust läbi. Selline talumatu jahedus, võiks öelda. Linnas öösel jalutada oli seetõttu suhteliselt võimatu. Kõndisimegi külma trotsides ka punaste laternate valguses, kus möödujaid saatsid (raha) himurate prostituutide pilgud. Ma ei tea, miks mul hakkas kuidagi piinlik. Piinlik vist selle ees, et minu inimõed sellisel moel elatist teenivad. Ja kõik need üksildased mehed, kes lähedust, rahuldust, või kes-teab-mida ostavad...Selline maailm tõepoolest eksisteerib. Lonely Planet väidab, et Hollandis on umbes 1ooo prostituuti, kes väänlevad 380 aknal. Vaid 5% tüdrukutest on sündinud Hollandis, ülejäänud on imporditud, või end importinud. Naljakas, et selle sama tänavaga jookseb paralleelselt kanal, kus sirutavad end räpastena tunduvate prostituutide kontrastiks ilusad valged luiged....

Igastahes, kuskile ägedasse kohta me ei osanudki minna. Kuna olime nii kümnekeski, siis tekkis selline tobe karjaefekt, et pool tundi vaidlesime lõdisedes, et millisesse baari, või klubisse minna.

Lõpuks otsustas üldsus Iiri pubi kasuks. Jah, minu esimene õhtu Amsterdami kesklinnas lõppes Iiri pubis. Amsterdam ei ole ikka veel end mulle avanud!