Grrrrr...oningen!!!

Olen väsinud, aga õnnelik, sest sain Groningeni endale elamise. Olen enda üle uhke, et ei andnud alla ning leidsin elamise täitsa ise, sest oleks ju olnud lihtne majutusasutusele 300 eurot maksta ja pakkumisi ootama jääda. Olin juba mõnda aega ühes portaalis tubasid vaadanud, aga ma ei saanud pikalt ühtegi positiivset vastust. Nagu imeväel ilmusid välja hollandlased Elizabeth ja ta õde Anna-Marie, kes endale just Groningeni korteri ostsid ning mind seda vaatama kutsusid. Anna-Marie nimelt sõidab Austraaliasse praktikale ning nii on Elizabethile uut elukaaslast vaja.

Nii hakkame me Elizabethiga toredat korterit jagama. Mina hakkan olema ülemise korruse president ( minu kaks tuba (umbes 7 ruutu ja 20 ruutu) wc, vannituba) ja Elizabeth on alumise korruse (tuba, köök, esik ja rõdu) kuninganna. Täna sõitsingi Groningeni õekestega kohtuma ning korterit üle vaatama. Kuna E ja A said võtmed alles täna kätte, siis oli see korter põhimõtteliselt alles valge karp. Alguses oli küll üsna hirmuäratav kujutleda ennast valges karbis, aga õekesed hakkavad korterit nüüd usinasti disainima. Kahe nädala pärast, kui mina ja Elizabeth sisse kolime, pidi remont valmis olema ja mööbel sees. Internet kah. Loodame parimat. Igastahes on see Groningeni kinnisvara turul hea tehing (275 eurot kuu vrd sama palju ühikatuba), sest korter asub 15 minuti rattasõidu kaugusel keskusest, ilusas naabruskonnas, kenas majas ning sel on isegi kuur rattale ja suur rõdu! Ning me jagame seda kahekesi. Muidugi üks AGA on siin küll: nimelt pean välja kolima juba 20. mail, mil mul jääks teoreetiliselt kuu aega veel Groningenis õppida. Anna-Maria tuleb siis Austraaliast tagasi ning tahab oma osa korterist...Küsisin Anna-Marialt, et mis ta arvab, kui ma kuu aega seda väikest 7 ruudust tuba rendin, aga ta polnud sellest mõttest just väga vaimustunud ning ütles, et ainult siis, kui ma tõesti midagi ei leia. Samas pole sellepärast mõtet veel väga muretseda, sest maini on ju küllalt aega ja küll kuidagi ikka saab!!:)

Oi, ma ootan juba Groningeni kolimist! Olen vaimustuses - see on lihtsalt nii fantastiline ja muinasjutuline linn! Selline mõnusalt haaratav, samas mitte tüütu provintsilinn, ega ka mitte metropol. Jah, paljud on mulle seda varem maininud, aga nüüd veendusin ses ise.

Olen õnnelik, et lähen just Groningeni õppima, mitte ei jää Amsterdami. Mitte et mulle Amsterdam ei meeldiks. Meeldib küll. Sellega on sama nagu Istanbuliga - temast on loodud mingi kuvand, mis ei suuda Sind üllatada. Turistikas maakeeli. Samas, nagu mainisin eelmises postituses, siis ei ole mulle Amsterdam end veel avanud. Ootan juba nädalavahetust, mil saan uuele linnatuurile minna. Seekord on mind abistamas hästi vingelt disainitud ja koostatud raamat, kus on kogutud ainult linna kõige ägedamad paigad.

Fotol on tänav, kus elama hakkan ja maja, kus on minu tulevane korter. Lisasin ka korteriplaani.