Õppetund nr 1: ära kunagi mine sussidega peole

Eilne õhtu algas eriti mõnusa ühise õhtusöögiga ja jätkus ühikapeoga. Siin olles olen õppinud natima ühist söögitegemist ja toidu jagamist. Rootsi tüdruk Anna õpetab eriti maitsvate taimetoitude tegemist. Tallinnas ma ei valmistanud praktiliselt üldse süüa, kuna

1. Väljas einestada oli tihti odavam (siin on vastupidi);
2. Köök oli pidevalt must, sest jagasin seda 10 inimesega;
3. Söögitegemiseks polnud aega (siin on);

Igastahes toit oli väga nauditav ja seltskond samuti. Edasi siirdusime korrus allpool toimuvasse omaalgatuslikule peole. See oli vist küll tüüpiline tudengipidu, mille sarnaseid toimub maailmas igal reede õhtul tõenäliselt tuhandeid. Kui aus olla, siis naudin sajaga lihtsalt tudeng olemist:).

Peol vaatas mind pealaest jalatallani hispaania poiss Jose, kes noomis mind väga tõsiselt: "You know, you look so pretty and nice clothes, but really those slippers ruin everything!". Sain seepeale hea kõhutäie naerda, sest minu jaoks tundus normaalne minna naabrite poole sussidega, mitte olla toas välisjalanõdes, nagu enamus. Jose väitis, et Hispaanias ollakse toas välisjalanõudes ja sussid on üldsegi mingi vanakooli teema. Igastahes olin väga OUT!

Üks tore noormees Eestist kirjutas mulle täna meili, kus rääkis turismiparadoksist, mis väljendub selles, et kõnnid kullipilguga ja paned igasugu väiksemaidki detaile tähele, asju mida kohalikud ammugi ei suuda enam tähele panna. Jah, ma tean, mis on turismiparadoks, tunnetan seda ise praegu.

Linnatuuril jäädvustasin muljetavaldavalt dekoreeritud ratta. Paari nädala pärast Groningeni kolides ostan endale samuti kaherattalise.