Raamatukogu nagu Viru keskus

"Mis muud, kui pidu-pidu-pidu," nenib minu kirjatuttav Marili oma Amsterdami blogis. Olen aeg-ajalt mõelnud siia ka õpingutest kirjutada, aga tundub, et ERASMUS elu ja avastused on siin olles vähemasti niisama, kui mitte olulisemadki. Sellega peab isegi tõsine tuupur Groningenis arvestama. "Teate, mul on küll ainult 3 loengut nädalas, aga see eest 4 kutset peole," põhjendas Ameerika poiss Ben oma mitte just kõige intentsiivsemat loengu-graafikut. Eks esialgu olid minulgi suuremad ambitsioonid rohkelt põnevaid vabaaineid võtta ja maailma ühe tippülikooli akadeemilist maailma avastada, aga juba esimesel nädalal esimestes loengutes said asjad selgeks ning võtsin endale aineid just parajal määral, et oma õppekava täita, sügisel kraad kätte võidelda ning pisut lisagi tudeerida.

Sotsioloogidele ehk pakub huvi, kuidas siin siis ikkagist õppimine välja näeb? Tahaksin lähemalt peatuda ainel "Behavioral studies", mis minu jaoks kombineerib psühholoogia, majandusteooriad ja sotsioloogia. Esimestes loengutes valdas mind kerge hämming ja segaus. "Oot-oot, miks ma mikroökonoomika teooriaid õpin? Mis need valemid siin teevad? Mis asi on marginal utility? Ja mis on selle seos sotsioloogiaga," mõtlesin endamisi. Mida aeg edasi, seda põnevamaks asjad läksid ning peagu avastasin ennast huviga sotsioloogiliste mikrotasandi kontseptsioonide hulgas seiklemas. Ühel hetkel avastasin, et minu õppejõud on pea et elav klassik ja tema teooriaid on tsiteeritud minu Eestist kaasa võetud lõputöö materjalides?! Siegwart Lindenberg on ühe ratsionaalse valiku teooria RREEMM (resourceful, restricted, evaluating, expecting, maximising, man) autor ning ta on õppinud Harvardis. OK. See on midagi uut. Nagu päris ülikool. Selle 3 AP aine tarvis olen kirjutanud juba umbes 16 lehekülge iseseisvat tööd ning hulga grupitöid. Sellel neljapäeval on eksam - minu esimene eksam siin. Eks näeb siis, kuidas ma Eesti lippu üleval hoian, aga olgem ausad, aukartust äratavaks teeb küll niisugune õppimise tase.

Järgmisest nädalast hakkab uus põnev aine "Model building", mis peaks siis õpetama ise erinevate sotioloogiliste teooriate ja mudelite loomist. Kindel on see, palju rohkem pööratakse siin rõhku iseseisvale tööle. Et kui Tallinnas oli nii, et enam-vähem eksamiteks hakkasid õppima, tegid ühe grupitöö ning esitluse, siis siin nõutakse sama ainepunkti eest palju rohkem. Pole siis imestada, et raamatukogu-esine on rattaid nii täis, et pole ühtki vaba platsi! "Now I know, why you, Liina and Dani go so often to library - there are so many cool people," nentis Tšehhi poiss Petr, kes raamatukogu teatavatel raamatukogu iseloomustavatel stereotüüpilistel põhjustel seni vältis. Kõlab vist nohiklikult, aga tõesti, raamatkogu on äge!:) Mind kummitab veider paralleel peas: et kui Tallinnas hängivad noored Viru keskuses, siis Groningenis on kõik trendinoored raamatkogus. Ilma naljata:). Esmaspäev. Raamatukogu neljanda korruse akna-alune koht. Roheline tee termosega ning karbike võileibadega - nii ta on seni läinud:). Baka töö valmib küll tasa, aga üsna kenasti. Tegelikult tasub väljamaale ainuüksi lõputööd kirjutama tulla, sest siin on kõik raamatud ja ligipääs teadusartiklitele olemas. Et kui keegi soovib mõnda elektroonlist artiklit lugeda, millel TLÜ-l ligipääs puudub, siis olen nõus aitama.

Kuna hollandi keele kursused ülikoolis maksavad hirm palju, siis oleme alustanud siin paari entusiastiga ka hollandi keele õhtutega. Meie õpetajaks on minu Elisabeth. Loeme hollandikeelset lasteraamatut ja vaatame filme. Eile jutustasime tunnike hollandi keeles - algus oli raske, aga lõpuks ei saanud pidama. Vaatasime hollandi keeles filmi Alles is liefde, mis on hollandi versioon Hollywoodi menufilmist Love Actually, ainult et jõulude asemel on põhiteemaks Sinterklaas (hollandi jõuluvana Püha Nikolaus, kes jagab 5. detsembril lastele kinke) ning peaministri asemel võrgutab lihtsa neiu Hollandi monarhia kohaselt prints:). Film oli vähemasti niisama südamlik nagu Love Actually, kohati häiris kahe filmi liigne sarnasus, samas tegu oli moodsa muinasjutuga ning muinasjutud on alati sarnaselt üles ehitatud:).

Mul on jätkuvalt tunne, et olen õigel ajal õiges kohas. Kaks kuud on jäänud veel. Igal hommikul, kui rattaga läbi pargi kooli sõidan, naeratan. Mulle meeldib siin isegi natuke liiga palju. Veel mitte nii kindlate plaanide kohaselt jään suveks Hollandisse. Aga ma ei tahaks veel midagi ette ära sõnada, eks vaatab, mis elul on mulle veel pakkuda!:)

Ps! Luban endale, et püüan nüüd tihedamini kirjutada:). Kui mitte varem, siis pühapäeval meenub mulle, et olen juba ammu tahtunud kirjutada, kuidas mulle Groningeni pühapäevad meeldivad!