neljapäev, 30. aprill 2009

Katkiste rataste kuningriik


Minu jalgratta kurb statistika pärast 4 kuud Hollandis: 4 katkist rattakummi, 1 korda kett maha, 1 varastatud tagatuli ja ventiil ning 1 katkine esituli.

Kui jalgrattakumm juba 4. korda katki läks, siis otsustasin selle ise ära parandada. Meil on siin majas (nagu igas korralikus Hollandi elamises) tööriistad olemas, pealegi olen näinud, kuidas poisid kummi parandavad. Ühel kenal pühapäeval aias otsustaski väike feminist oma näpukesed õliseks teha. Kummi vahetamine osutus muidugi raskemaks, kui see kõrvalt vaatajana tundus ning pärast 10 minutit pusserdamist andsin tööjärje ikkagi noormehe kätte, kelle käes parandus kuidagi paremini ja lihtsamalt õnnestus.

Jalgratta-saaga on mind viinud kokku ka naabritega, kellest paar postitust tagasi kirjutasin. Naabrimees hakkas meiega juttu rääkima, kui mõni pühapäev tagasi minu maja ees Liina ratast parandasime. Parandus-töödega tegeles muidugi Liina Šveitsist külla tulnud noormees, kes kohe tööle rakendati ning meie L-ga tegelesime ergutustööga. Naabrimees andis meile lahkelt uue terve kummi, sest terve tema korter on jalgratta juppe täis. "I would have thrown it away, you know. Just ask, if you need anything for the bike," ütles mees. Nii osutus esmalt eelarvamustest tulenevalt jalgratta-vargaks tembeldatud naabrimees väga sümpaatseks ratta-ingliks.

Eile öösel pärast Kuninganna pidustustelt koju vändates otsustas mu helesinine ratsu taaskord trikke teha: seekord siis maha tulnud kett. Jalutasin oma sõnakuulmatu kaherattalise sõbraga kuuri ja lootes, et ehk on hommikuks kett iseenesest peale tulnud...Hommikul kuuri vaadates muidugi loodetud imet ei olnud juhtunud, aga õnneks tuli ratta-inglist naabrimees mulle taaskord appi. Mõned trikid - kruvi siia-sinna ja saigi parandatud. "Dank je vel en prettig Koninginnedag," tänasin meest ning sõitsin linna, et osa saada Kuninganna sünnipäeva trallist.

pühapäev, 26. aprill 2009

Virisev eestlane Hollandis


Hollandlaste toidukultuur: hamburger 24h otse seinast ehk FEBO

Tänu Elisabethile olen vist saanud rohkem kohalikega tuttavaks, kui ERASMUS elu seda tavaliselt võimaldab. Eelmisel nädalal otsustasin ühest tööotsast kinni haarata koos kohalike skautidega ja Elisabetiga. Nimelt olime koristusmeeskond superbike maailmameistri võistlustel Assenis. Kaks päeva päevitamist, hollandi keelt, palju maskuliinsust (mehed ja nende kaherattalised mänguasjad) ja prügi, natuke töötamist ja teenistust ning öö telgis. Minu jaoks oli muidugi super variant see, et sain keelt praktiseerida, raha teenid, päevitada, maailmameistri võistlustest osa saada + kohalikega suhelda. Ütlesin hollandlastele, et nad ei pea minu juures olekul inglise keele peale üle minema. Sain kenasti nii arusaamise, kui ka rääkimisega hakkama, aga õhtuks olin nii väsinud, et hollandlaste vestlus hakkas minust kauge kaarega mööda minema ning kõik hollandi keelsed sõnad keerlesid peas ja ma ei suutnud enam mitte midagi mõistlikku öelda. Teise päeva lõpuks tundus hollandi keel maailma kõige koledam keel ning mul läks juba nende fantastilist GHGHGHG häälikut kuuldes süda pahaks.

"Sul on lihtsalt hollandi keele üledoos. Sama juhutus minuga Šveitsis, kui veetsin kohalikega kohalikus keeles mitu päeva koos - lõpus hakkasin saksa keelt vihkama," kommenteeris minu Eesti sõbranna Liina, kui kurtsin talle oma kogemust.

Olen vist Hollandis elamisega jõudnud sinna faasi, kus kõik asjad siinses ühiskonnas ja inimeste puhul ei tundu nii vaimustavalt ägedad ning paratamatult tekib võrdlus Eesti ja eestlastega ning sageli tunduvad paljud aspektid Hollandis mõistetamatud, või Eestiga võrreldes negatiivsemad.

Näiteks hollandlased tunduvad kõige barbaarsemad ja koledamad inimesed laupäeva varahommikul Groningeni pubitänaval. Purjus ja läbutseva hollandlase suus saab GHGHG häälik kohe erilise kõla. Ja mille paganama pärast siin peavad peod algama kell 2 öösel? See ei ole mingi Hispaania, kus päeval on siesta ja õhtud pikad!!!

See on lihtsalt jube, kui palju rämpstoitu nad söövad! Hollandlaste mäkdonalts on FEBO, kus saab muuhulgas burgeritele ja kartulitele selliseid toredaid sööke nagu croquette, mis maitseb kehvasti ning on lihtsalt väga ebatervislik. Kes on Groningenis käinud, teab seda rahvamassi FEBO ees pubitänava nurgal...Siin olles ma saan aru, et eestlased ikkagi väärtustavad tervislikkust ja õiget toitumist. Terve päev nälgida ja õhtul hiiglama palju süüa - nii see siin käib.

Ja kui veel viriseda, siis ühe asja pean veel ära mainima - tualettides peab siin eranditult külma veega käsi pesema...

Olgu pärast niisugust negatiivset sissekannet igaks juhuks mainitud, et ma ikkagi jätkuvalt armastan Hollandit, hollandi keelt ja kultuuri!:)

laupäev, 25. aprill 2009

Lendav hollandlane - ehk soodsaimalt Hollandisse

20. maini on mul Groningenis üürileping. Mis siis saab - ma ei tea!!? Kes tahab külla tulla tulla, kiirustagu.

Kõige soodsamalt ja seiklusrohkemalt saab Groningenisse Ryanairiga Bremeni kaudu. Näiteks mai kuus edasi-tagasi Riia-Bremen lähevad lennupiletid maksma kuskil 70 latti (1500 krooni). Sinna lisandub veel kaks Tallinn-Riia bussipiletit (400 krooni) ja Bremen-Groningen bussipilet, kaks piletit samuti kuskil 400 krooni. (Trantsport kokku 2300 krooni!) Et kõige soodsamad piletid saada, peab muidugi varakult tegutsema hakkama ning 70 latti lennupiletite eest pole Ryanairiga mitte kõige soodsam pakkumine. Näiteks, kui tahad augustis Hollandisse tulla, siis peab Ryanairile maksma kõigest 800 krooni ja siis maksad nii õhu- kui maatrantspordile kokku 1600 krooni kõigest!!

Riia kaudu tulemine tähendab seda, et päeva peab arvestama siia sõiduks ja päeva tagasi sõiduks. Ja öö bussis ning varajane lend! Samas, bussi ja lennu vahepeal saab näiteks Riias ja Bremenis ringi uidata:). Miks mitte külastada esimese linnana Hollandis Groningeni ja siis minna rongiga Amsterdami.

No ja siis on muidugi Airbaltic Tallinn-Amsterdam. Hetkeseisuga peab mai kuus edasi-tagasi piletite eest maksma ligikaudu 4500 krooni. Kui Groningenisse tulla, siis nii piletihinna, kui sõidule kulutatava aja suhtes pole vahet, kas tulla Amsterdamist, või Bremenist. Hollandi-siseste rongide kohta saab infot siit

Estonian Air
: on varakult ette planeerimata (näiteks mai kuus) hirmkallis, aga näiteks varakult ära ostes augustis saab edasi-tagasi Tallinn-Amsterdam nii 3000 krooni koos kõikide maksudega. Soodsaimate pakkumiste otsimiseks on hea Estraveli kodukas

reede, 24. aprill 2009

Esimest korda tehtud asjad


"Tegin laupäeval midagi, mida ma pole elu sees varem teinud. Nimelt külvasin lille seemneid peenrale!" kirjutas mulle eesti tüdruk Eestist. Nii tore on teha midagi sellist, mida Sa kunagi varem pole teinud - vaimustuda lihtsatest asjadest! Mulle meeldivad inimesed, kelles on sära, kes suudavad väikesi asju märgata ja neist rõõmu tunda!:)

Olen avastanud endas võime, mida nii paljudel inimestel polegi - oskus kergesti vaimustuda. Võiksin esimest korda kas või kodutu olla ja seda täieliku naudinguga praktiseerida. Vähemasti mõnda aega :). Naudin valel ajal vales kohas olemist. Mitte kuulumine teeb kergeks ja vabaks- Sa nagu vaataks pilvelt, mis maa peal toimub. Sa oled nagu eemal, hõljud ja vaatad enda ümber sagivaid inimesi, aga oled ometi füüsiliselt kohal. Välismaal elamisega vist nagu olekski nii. Sa nagu kuulud, aga ei kuulu kah. Ma tean, et kuskil on koht nimega Eesti, ma pean et see on MINU, aga praegu elan siin ja hõljun mõnda aega. Kohtun inimestega veidrates olukordades ja jätan siia-sinna jälgi endast, samas kui kohatud inimesed jätavad osa endast minusse.

Täna käisin esimest korda seinaronimise trennis. Mai lõpus lähen surfama :). Mõnikord mõtlen, et olen liiga püsimatu, sest tahan kogu aega midagi uut proovida ja ma ei suuda vilumuseni minna, sest hakkan igavust tundma. Rahutu hing otsimas pidevalt midagi. Rutiinist vaimustuda on vist juba kõrgem pilotaaž:).

esmaspäev, 13. aprill 2009

Suvi!




Holland on õide puhkenud!

reede, 10. aprill 2009

Juhuslikult kohatud inimesed


Seiklused Utrechtis

Suure reede hommikul ärkasin tänavamüra peale tudengiühikas Utrechtis. Tõmbasin akendelt kardinad eest ning avastasin, et Utrechtis on päev alanud ning päikene paistab eriti ereldalt. Avasin kõrval toa ukse, et vaadata, kas Austria poiss Gloobus on juba ülesse äraganud.

Vänge tubakalõhn tungis ninasse ning Gloobus ei ilmutanud ärkamise märke. Tegin voodi korda, pakkisin asjad kokku ning jätsin Gloobusele kirja tänudega öömaja eest. Varahommikul olid ülejäänud meie seltskonnast: Austria poisid Marek ning Roland ning venelanna Tanja juba teele asunud, sest Roland pidi Saksamaal lennuki kinni püüdma ning Marek ja Tanja jätkasid oma euro-tripi. Võõrustasin Marekit, Tanjat ning Rolandit Groningenis ning sõitsin nendega järgmisel päeval pärast eksamit Utrechti kaasa.

Õhtul jõudsime Utrechti, kohtusime Mareki sõbra Utrechtis õppiva Gloobusega, kes meid oma ühikasse juhatas. Jõudsime õigel ajal ja saime osa Lihavõtte õhtusöögist ühikas. Nii 20 inimest oli ühte kööki kogunenud ning Itaallased kokkasid kõigile pastat. Loomulikult läksime ka ööelu kaema ning Gloobus tegi meile linna/pubi tuuri. Pean tõdema, et Utrecht on kindlasti ägedam linn kui Groningen! Järgmisel päeval kondasin üksi Utrechtis ringi. Suur reede - selle kevade soojeim päev tõi lühikesed varrukad, päikeseprillid ja rohkelt inimesi linna. Ostsin hommikusöögi ja maandusin pingil kanali ääres, kus ka teised kohalikud ja vähem kohalikud ilusat hommikut nautisid.

Osade nimestega kohtudes Sa tead, et ei näe neid enam kunagi ja nii ka juhtub. Sulle meeldib see persoon just sellel hetkel ja selles olukorras ja uute ühiste kohtumiste korraldamine tunduks selle spontaansuse ära rikkumine, mis teid kokku viis. Hollandis elamine on mind viinud kokku paljude inimestega, kellega ma tõenäoliselt mitte kunagi enam ei kohtu. Samas võib teinekord saatus oma töö teha ja inimesed uuesti kokku viia ning esmapilgul juhuslikust kohtumisest võib saada elu-aegne sõprus...

Utrechtis kanali ääres einestades kõnetas mind Bosnias sündinud ja Hollandis üles kasvanud Andrei. Kuna olin Utrechtis üksi jäetud, ei pannud ma pahaks võõraga veidi juttu ajada. Jutustasime Andreiga Eestist ja Bosniast ning peagi liitusid meiega Andrei sõbrad. Poisid segasid kanepi ja hašiši ning tubaka. "Wheat gets you stoned, but hašiš gets you high," selgitas Andrei mulle kahe mõnuaine erinevust. Nii sattuski sotsioloog otse aktsiooni keskele - väljale. Ettepanekule suitsetada koos nendega, ütlesin muidugi ei. Kuigi kanepi suitsetamine on avalikult keelatud, nägin sellel päeval veel ühe korra, kuidas seda siiski ilusa ilmaga rahvarohketes kohtades tehakse.

esmaspäev, 6. aprill 2009

Raamatukogu nagu Viru keskus


"Mis muud, kui pidu-pidu-pidu," nenib minu kirjatuttav Marili oma Amsterdami blogis. Olen aeg-ajalt mõelnud siia ka õpingutest kirjutada, aga tundub, et ERASMUS elu ja avastused on siin olles vähemasti niisama, kui mitte olulisemadki. Sellega peab isegi tõsine tuupur Groningenis arvestama. "Teate, mul on küll ainult 3 loengut nädalas, aga see eest 4 kutset peole," põhjendas Ameerika poiss Ben oma mitte just kõige intentsiivsemat loengu-graafikut. Eks esialgu olid minulgi suuremad ambitsioonid rohkelt põnevaid vabaaineid võtta ja maailma ühe tippülikooli akadeemilist maailma avastada, aga juba esimesel nädalal esimestes loengutes said asjad selgeks ning võtsin endale aineid just parajal määral, et oma õppekava täita, sügisel kraad kätte võidelda ning pisut lisagi tudeerida.

Sotsioloogidele ehk pakub huvi, kuidas siin siis ikkagist õppimine välja näeb? Tahaksin lähemalt peatuda ainel "Behavioral studies", mis minu jaoks kombineerib psühholoogia, majandusteooriad ja sotsioloogia. Esimestes loengutes valdas mind kerge hämming ja segaus. "Oot-oot, miks ma mikroökonoomika teooriaid õpin? Mis need valemid siin teevad? Mis asi on marginal utility? Ja mis on selle seos sotsioloogiaga," mõtlesin endamisi. Mida aeg edasi, seda põnevamaks asjad läksid ning peagu avastasin ennast huviga sotsioloogiliste mikrotasandi kontseptsioonide hulgas seiklemas. Ühel hetkel avastasin, et minu õppejõud on pea et elav klassik ja tema teooriaid on tsiteeritud minu Eestist kaasa võetud lõputöö materjalides?! Siegwart Lindenberg on ühe ratsionaalse valiku teooria RREEMM (resourceful, restricted, evaluating, expecting, maximising, man) autor ning ta on õppinud Harvardis. OK. See on midagi uut. Nagu päris ülikool. Selle 3 AP aine tarvis olen kirjutanud juba umbes 16 lehekülge iseseisvat tööd ning hulga grupitöid. Sellel neljapäeval on eksam - minu esimene eksam siin. Eks näeb siis, kuidas ma Eesti lippu üleval hoian, aga olgem ausad, aukartust äratavaks teeb küll niisugune õppimise tase.

Järgmisest nädalast hakkab uus põnev aine "Model building", mis peaks siis õpetama ise erinevate sotioloogiliste teooriate ja mudelite loomist. Kindel on see, palju rohkem pööratakse siin rõhku iseseisvale tööle. Et kui Tallinnas oli nii, et enam-vähem eksamiteks hakkasid õppima, tegid ühe grupitöö ning esitluse, siis siin nõutakse sama ainepunkti eest palju rohkem. Pole siis imestada, et raamatukogu-esine on rattaid nii täis, et pole ühtki vaba platsi! "Now I know, why you, Liina and Dani go so often to library - there are so many cool people," nentis Tšehhi poiss Petr, kes raamatukogu teatavatel raamatukogu iseloomustavatel stereotüüpilistel põhjustel seni vältis. Kõlab vist nohiklikult, aga tõesti, raamatkogu on äge!:) Mind kummitab veider paralleel peas: et kui Tallinnas hängivad noored Viru keskuses, siis Groningenis on kõik trendinoored raamatkogus. Ilma naljata:). Esmaspäev. Raamatukogu neljanda korruse akna-alune koht. Roheline tee termosega ning karbike võileibadega - nii ta on seni läinud:). Baka töö valmib küll tasa, aga üsna kenasti. Tegelikult tasub väljamaale ainuüksi lõputööd kirjutama tulla, sest siin on kõik raamatud ja ligipääs teadusartiklitele olemas. Et kui keegi soovib mõnda elektroonlist artiklit lugeda, millel TLÜ-l ligipääs puudub, siis olen nõus aitama.

Kuna hollandi keele kursused ülikoolis maksavad hirm palju, siis oleme alustanud siin paari entusiastiga ka hollandi keele õhtutega. Meie õpetajaks on minu Elisabeth. Loeme hollandikeelset lasteraamatut ja vaatame filme. Eile jutustasime tunnike hollandi keeles - algus oli raske, aga lõpuks ei saanud pidama. Vaatasime hollandi keeles filmi Alles is liefde, mis on hollandi versioon Hollywoodi menufilmist Love Actually, ainult et jõulude asemel on põhiteemaks Sinterklaas (hollandi jõuluvana Püha Nikolaus, kes jagab 5. detsembril lastele kinke) ning peaministri asemel võrgutab lihtsa neiu Hollandi monarhia kohaselt prints:). Film oli vähemasti niisama südamlik nagu Love Actually, kohati häiris kahe filmi liigne sarnasus, samas tegu oli moodsa muinasjutuga ning muinasjutud on alati sarnaselt üles ehitatud:).

Mul on jätkuvalt tunne, et olen õigel ajal õiges kohas. Kaks kuud on jäänud veel. Igal hommikul, kui rattaga läbi pargi kooli sõidan, naeratan. Mulle meeldib siin isegi natuke liiga palju. Veel mitte nii kindlate plaanide kohaselt jään suveks Hollandisse. Aga ma ei tahaks veel midagi ette ära sõnada, eks vaatab, mis elul on mulle veel pakkuda!:)

Ps! Luban endale, et püüan nüüd tihedamini kirjutada:). Kui mitte varem, siis pühapäeval meenub mulle, et olen juba ammu tahtunud kirjutada, kuidas mulle Groningeni pühapäevad meeldivad!